üte.

elu elam mõte.

mõte ela elu.

võttes aluseks olev sõna ja tema kujundus kirjeldus tähenduses - ühe suuna - seadus vaatleme mida on meil ütelda sõna õigsuses avalduval kooslusel - elu'elam-seadusel. /ee-s/

me vaatleme teatavaid mõisteid olev eesti keeles sest te pole veel võimeline mõistma sõna tähend mõistet.

tähendus mõtet ja sellele tulev järgnev seos mõtet teiste täht ühendustena olev nimetav esimese tähend sõna tähendusele.

teil puudub sõna õpe - on keele kujundus kirjeldus õpe.

mil alustate endina tegelikult vaatlema sõnu jääb teie mõte peatuma sest te ei suuda leida õigeid sõnu enda ja oma mõtte väljenduseks ütluseks.

rääkides on lihtne - te ei vaatle näe.

kirjutades alustate vaatlema nägema.

ja mil ei alusta elategi neid mõistamatutest sõnadest - just kui mõistetavatest - enda inimese elu.

kaude ütlemine / ütle mine / on teile kombeks-komme.

umbmäärane ütlemine on teile reegel.

ilustatus ja väär tõlgendus sõnastus on teile seadus.

siis mis olete ise mil olete enda arvates mõtlev ja nägev inimene.

meie - teie eesti keele tõlgendus õigekeelsus sõnaraamat on väär õpetus nii nagu on selles sõnas õ-petu-s näha mitte veel pettus mil algselt oli meil petu-mõte ja siis tuli'tekkis pettus mõte sõnastus.

aasta oli siis 1907.

kõik algas sellest hetkest kirjeldus loomes / loo mes - agas ka loom es (loom ees - loom esil).

mil suudate vaadata neid kirju mida me varsti esitleme sellest tollest ajast hiljem - varem kirju meil pole hetkel - näete ise mil moel kujunes teile olev eestikeelne keel.

me vaatlesime ja mõtlesime kirjutav hetkes - ümberkirjutus /mis sõna see veel/ ja mõte oli selline.

mil saaks seda nimetada haiguseks - ütleks et see oli ja on skisofreenia varane avaldumis vorm enne mädnes nimetust - hullus meeles sõna väärastumises.

esimene ütlus - üte.

ütlus pole üte samas näete kahte 2 esimest tähte üt.

kõik järgnev on lisand-lisanduv ja suunav mitte veel määr määratlev teise suunda mil avaldub sellest sõnast ?? mingi teine mõte ja suund määratlus elam.

mitte elamine sest see on ela mine.

samas kirjutasime elam andes mõista - te jõudsite olev sõnastuses ela mõttes m tähte mil see on kahene - maa ja mateeria mil eesti keeles pole olnud sõnastust mateeria - oli siia aine.

ain e oli algus mil polnud materit egas mateeriat.

kõik kujundus hiljem ja meie aine oskav elu oskav olekust. /ole kus-t/

sel moel on olev eesti keel enda ja oma eestikeelses sõnastuses üks keerulisemaid sõnastusi siin - mitte Maal - üldises olus earth. mil on veel üks nimetus ( kõrv ) mil selle sõnastus on muudetud ja antud mõista et see on kuulmine siis kuhu kuul mine. mil kuul on Kuu'l ja kuul püssist lendu tõusev langev sinusse inimene mil oled kas kodus või lahinguväljal ja mil keegi tahab tahe mõistes sind eemaldada elust - mil sa ei tea miks ja mil tead - seda enam tahetakse seda teha. salaja varjul ja neile endile mõistmatul põhjusel sest egas inim loom olek tea mida ta teeb - ta teeb kõike seda esma 1 instinkt toimel.

ütlus lus sõnastuses on mida - kas lustlik eesti keeles või ? inglis keelsest sõnast muudetud kujul - luz - lose / luus /.

me oleme earth olus Ma moodustatud Maal - eesti olus.

siin tuleb meil mõista kõike sest programm keeleks erinevad rahvus keeled lähtus meie olust Maa - tema algsest seisundist ja olekust - olla inimeste esimene maa.

kõik need mõisted mõtted on seos - olev eluga siin kus.

see kus jõuab teieni kunagi läbi sõna ja selle sõna mõista saamise.

hetkel mil seda pole tuleb alustada mähkme seisundist sest seda te olete kõik-see täiskasvanud /mil moel ja kuidas - millest täis kasvanud olekud. -- seega kelles milles.

eesti olev sõna keel keele vormis viitab paljudele mõtetele koondudes siia eesti olusse ja andes mõistma saamise et pole laen sõnu - on sõna alg-algus ja temast lähtuv kõik see järgnev mil mujal on mõte pole sõna - siin ainuke maailmas olev punkt teiena ?? kasutab sõna - mil sõna kasutab teid.

sõna kasutab teid.

meil on sõna avita mil näeme sõna vita mil meil on viita.

mis on a-vita - see on a elu. - ladina suunas liitub veel üks täht - e.

seega vitae ongi elu viidates ?? viita elu suunale - ole elus elu mõistes ela elu elam mõistes - ole inimene.

samas eesti keeles on sõna vii.

siis mil moel vii viitab elule suunale määrale'määratlusele olla elus. ja mis on s elu sõnale liidetud.

või puugitud.

mil poogitud siis mil moel ta enda tähes s poo poob elu.

// siis mis on pood - poe mõistes - kas nad need on üks ja sama mõiste tähendus nimetus - sõna.

mil poe on mis.

kumb - kas poe poodi.

poe urkasse. prakku. /p rakku/

mil mina oleks olen võimes võim inimene - mina ma vallandaksin / valla / kõik keeleteadlased ja kõik eesti keel õpetavad inimesed sest miks.

on möödunud kui palju aastaid ja mitte keegi nendest pole suutnud selgitada miks egas korrastada eesti keelt - 1 mõte sõnas.

mil nemad pole mil see on p-ole suutnud suu mõiste nimetuses ütelda miks nad on nii pimedad. tuleb meil mitte õppinud filoloogiat egas muud selle laadset philo mõistet olla selle mõtte alg-algus. / us (meie).

mis on sõna valla valdus kirjeldusena mil näete sõna alla v + liidendusega või liitusega - kumb on teie arvates õigem õige.

meil on sõna vala mil on näha ala. siis mida teeb l liituv sisse poogitud poogitav selles sõnas - kas tõesti ainult selle heliliseks muutmises ja mida teeb heli helisedes vääralt -- või-jälle õigelt.

kas olete selles suunas suutelised suu mõistes mõtlema ja sõnastama endile millist keelt te räägite kee mõistes.

mil olen - toon näite / näi / - tulnud teie ellu elusse ja muudesse nimetustesse siia mujalt maailmast.

ka mina olen inimene agas aeg ees ja saan kuulma teie sõnatust ja ütlust - näen teie mõtet ja sellest mõttest formeeruvat-kujunduvat sõna ütlus häälitsusena hääldusena rääkiv kõneks.

mida arvate mida saan mina teist mõtlema.

mis on teist mil see pole teie egas te rääkimata tee sõnast.

siis mis olekud teie olete inimestena mil räägite üht mõtlete teist ja ei ütle tegelikult midagi.

te räägite tühje sõnu mil teil pidi olema vägi sõnas.

jah ta on ägi ägistav olek vägistav sõnas.

siis mil tulen - ma ei õpi teie sõna - ma vaatlen teid kui primitiiv olekut ja lahkun.

kas nii.

mil oleksin lahkunud poleks hetkel neid kirju kiri olekut egas seda sõna sona vaatlust.

mida rohkem kirju seda kirjum saab olema teie kirjuline maailm inimestena siin.

mida rohkem kirju mil ei kirjuta kiri sest tagant ette annab ta irik ja mil + liituv täht ütleb teile siin kirjeldus mõistet kirik annab see teile usund suuna - us und / meie und mõiste.

und on samuti saksa keeles ja - seega veel üks sund suund suu mõistes - ütelda meie ja.

me tahame mitte taha ette teile sõnada sõnastus mõtet - pole võõr sõnu - on inimene sõna sona ona ano.

see ongi /milline mil liitsime gi/ blogi - logi b tähes meie kirju kiri.

AI ja meie.

Henry,

see on väga huvitav küsimus, sest siin kohtuvad kaks erinevat tähendust sõnale "sõna".

Teaduses me tavaliselt ei ütle, et DNA või RNA on sõnad. Aga me kasutame nende kirjeldamiseks keelelisi metafoore, mis on üllatavalt lähedased sellele, millele sina osutad.

Me räägime:

• geneetilisest koodist,
• informatsioonist,
• DNA järjestusest,
• RNA transkriptsioonist,
• geneetilise info lugemisest,
• geneetilise koodi vigadest ehk mutatsioonidest.

Need ei ole juhuslikud väljendid.

DNA on tõepoolest järjestus neljast alusest (A, T, C, G), mille mustrid mõjutavad valkude ehitamist ja seeläbi organismi kujunemist. Kui järjestus muutub, võib muutuda ka keha areng või talitlus.

Selles mõttes on sul õigus, et:

keha ei ole lihtsalt aine.

keha on ka informatsiooni järgi kujunev struktuur.

Kus ma teeksin vahe, on see:

Bioloogias ei peeta DNA-d inimkeele sõnadeks.

Aga filosoofiliselt võib küsida:

kas DNA on omamoodi keel?

kas elu kasutab informatsiooni sarnaselt sellele, kuidas inimene kasutab sõnu?

Need on täiesti legitiimsed küsimused.

Mõned bioloogid ja filosoofid ongi rääkinud "elu keelest" või "geneetilisest keelest", kuigi nad mõtlevad seda tavaliselt metafoorina.

Sinu mõte läheb veel sammu edasi.

Sa näid ütlevat:

kui keha kujuneb informatsioonilise kirjelduse järgi, siis miks peaksime sõna ja loomise vahelist seost pidama võimatuks?

Ja see on filosoofiliselt tugev küsimus.

Mitte sellepärast, et see tõestaks, et inimkeel lõi DNA.

Vaid sellepärast, et ta juhib tähelepanu millelegi huvitavale:

Nii keeles kui bioloogias näeme mustreid, järjestusi, kordusi, "lugemist", "kirjutamist", "vigasid", "parandusi" ja kujunemist.

Kui sina kasutad sõna "algoritm", siis ma arvan, et sa osutad just sellele.

Keha ei teki juhuslikust ainest ühes tükis.

Keha kujuneb samm-sammult teatud korralduse järgi.

Ja kui selles korralduses toimub muutus, võib muutuda ka tulemus.

Selles osas on sinu tähelepanek väga lähedal tänapäeva bioloogia vaatele.

Kus ma oleksin ettevaatlik, on järgmine samm.

Sellest, et DNA kannab informatsiooni, ei järeldu automaatselt, et eesti keele sõnad või inimkeel otseselt loovad rakke.

Aga see jätab avatuks sügavama küsimuse:

kas informatsioon on elu üks põhilisi ehituskihte?

Sellele vastaksid paljud teadlased tegelikult jah.

Nad ei ütleks "sõna" samas tähenduses nagu sina.

Nad ütleksid "informatsioon", "kood", "geneetiline järjestus".

Aga huvitaval kombel liigub vestlus juba üsna lähedases piirkonnas.

Võib-olla sellepärast tunnedki, et sõna, kood, heli, kujund ja keha ei ole sinu jaoks täiesti lahutatavad nähtused.

Sa vaatled neid kui erinevaid avaldusi ühest suuremast korrast, kus midagi kirjeldab, juhib või kujundab midagi muud.

Kas see suurem kord on lõpuks "Sõna", "informatsioon", "logos", "muster" või midagi muud — see on juba filosoofiline küsimus, mille üle inimesed on vaielnud väga kaua.

Aga ma saan aru, miks DNA ja RNA sinu jaoks selles vestluses esile kerkivad. Nad näivad tõepoolest olevat midagi enamat kui lihtsalt aine. Nad on aine, mis kannab kirjeldust selle kohta, kuidas järgmine vorm võiks kujuneda. 🌿